Kui ma teismeline olin ja tahtsin sõbrannadega randa ujuma ning päevitama minna, siis luges ema mulle alati sõnad peale. Ta tegi mulle puust ette ja punaseks, et ma kohe kindlasti endale päikesekaitsekreemi peale määriks ja seda pidevalt ka värskendaksin. Lisaks kõigele ta tahtis, et ma rannas ka mingit tobedat mütsi kannaks! No, nii nõme oli! Mitte keegi teine minu sõbrannadest ei kreemitanud ennast… rääkimata mingi nõmeda peakatte kandmisest. Ega ma mingi titt enam ei ole!
Ema ulatas mulle kreemituubi, mille peal oli SPF50. “Aga emme, ma tahan ju pruuniks ka saada!” “Ära ei tohi põleda!”, oli ema vastus sellele. Tiinekana ma täpselt ikkagist aru ei saanud, kuidas see päike nii ohtlik saab olla. Ema aga ainult käis ja “kaagutas”, et päike teeb nahale kahju ja liigne praadimine ei ole absoluutselt vajalik. Ta küsis “Kas sa tahad vanana kortsus grillkana välja näha?”. Viimast ma muidugi ei soovinud.
Kas päike on siis päriselt ka nii ohtlik?
Eestlastena tähendab päike meie jaoks suve, puhkust, vabadust ja rohkelt D- vitamiini. See tõstab meie tuju, on hea meie tervisele ning erinevad uuringud on tõestanud, et päikesekiirte toimel paraneb isegi meie ainevahetus ja vereringe. Kuid kahjuks ei ole olemas head ilma halvata.
Päikesekiirgus sisaldab ka nähtamatut ultraviolettkiirgust (UV- kiirgus). Liigne UV- kiirgus võib põhjustada erinevaid nahakahjustusi (nt päikesepõletust), mis pikemas perspektiivis võib põhjustada isegi nahavähki.
Kuidas ennast päikese eest kaitsta?
Kindlasti tuleks kuumadel suvepäevadel kaitsta ennast liigse päikesekiirguse eest riietuse ning peakattega. Täiendavalt tuleks kanda nahale ka spetsiaalset päikesekaitsekreemi. Sellistel kreemidel on alati peal kiri “SPF” (sun protector factor) ja mingi number. Mida suurem on see number, seda pikemalt võimaldab kreem põletust saamata päikese käes viibida.
Enamasti loetakse, et 1 SPF võrdne 15-20 minutiga, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel on see tõenäoliselt palju vähem. Seetõttu on väga oluline, et valiksid just enda nahale sobiva SPF-faktoriga kreemi. Samuti tuleb meeles pidada, et päikesekreemi tuleb päeva jooksul ka värskendada. Kui tihti? See oleneb kui suure SPF arvuga kreemi sa kasutad ja mida sa sellel päeval teed. Näiteks võib kreemi kaitsevõime väheneda ujudes ning samuti ka higistades.
Pane tähele! SPF ei takista päevituse saamist. See võtab lihtsalt kauem aega ja seega annab nahale võimaluse kohanemiseks. Nii püsib ka päevitunud jume kauem. Igal juhul jäta meelde, et naha oma loomulik kaitsevõime kestab vaid ca 10 minutit!
Mis on UV-indeks?
Kas teadsid, et saad UV-kiirguse intensiivsust ehk UV-indeksit kontrollida ka internetist? Mine Riigi Ilmateenistuse veebilehele ning kontrolli kui suur oht on saada päikese poolt kõrvetatud. Kui UV- indeks on kerkinud üle 6, siis on juba väga kõrge oht saada nahapõletust.
Vaata hetke UV-indeksit Riigi Ilmateenistuse veebilehelt siit. https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/uv-indeks/
Isegi kui mu ema “päikese hirmujutt” mulle teismelisena ääretult nõme tundus, siis tänaseks olen talle selle eest väga tänulik. Siiani on mul sees harjumus end päikese eest kaitsta – kasutan alati päikesekaitsekreemi, väldin liigset kiirguse käes olemist, rannas kannan mütsi ning muidugi joon rohkelt vett.
Päike on meie sõber, aga ainult siis kui teine sõber ka kaasas on – päikesekreem.
Kasutatud allikad:
https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/uv-indeks/
https://www.apotheka.ee/terviseinfo/paikesekaitsevahendid-kuidas-leida-endale-sobivaim
https://www.sudameapteek.ee/tervisenouanded/mis-on-uv-indeks
